Euroopa Komisjon hoiatas Eestit

Peale eelarvedefitsiiti puudutava soovituse on komisjonil Eestile veel kaks soovitust, kokku kolm.

Esiteks suurendada tööturul osalemist, mis tähendaks edasiminekut töövõimetusreformiga, täiendavaid meetmeid, mis ärgitaks madalamapalgalisi pakutavat tööd vastu võtma, soolise palgalõhe vähendamist ning sotsiaal- ja lastehoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist kohalikul tasandil.

Viimane soovitus on tõsta kutsehariduse atraktiivsust ning parandada selle vastavust tööturu vajadustele. Eelkõige on vaja enam võimalusi tööpraktikaks. Ning kui jagada teadusuuringutele ja innovatsioonile riiklikke toetusi, tuleks neid anda piiratud hulgale nutika spetsialiseerumise valdkondadele.

„Üldiselt on Euroopa Komisjoni ja Eesti analüüs ja hinnang sarnased. Komisjoni pakutud soovitused puudutavad valdkondi, kus oleme ka ise muutusi plaaninud ja mis on valitsuse prioriteedid. Komisjon on üldjoontes rahul meie poliitikaarengute ja eesmärkidega,“ kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik.

Sääliku sõnul on valitsus siiani täitnud ja kavatseb ka edaspidi täita Eestis ja Euroopas kokkulepitud reegleid. Headel aegadel soovib valitsus koguda reserve, et neid saaks halbadel aegadel kasutusele võtta.

„Teame, et Euroopa Komisjoni hinnang meie majanduse tsüklilisele positsioonile ja sellest tulenevalt valitsussektori struktuursele eelarvepositsioonile erineb rahandusministeeriumi omast,“ ütles Säälik, märkides, et rahandusministeerium on sellest ka avalikult rääkinud, näiteks majandusprognooside avalikustamisel. „Küsimus ei ole Euroopa reeglite rikkumises, vaid Euroopa Komisjoni hinnangus, kas me täidame oma enda seatud struktuurse tasakaalu või ülejäägi eesmärgi, mis on karmim, kui Euroopa reeglid nõuavad.“

Komisjoni erineva hinnangu tõttu ongi valitsus seadnud endale rahandusministeeriumi arvestuste järgi rangemad struktuurse eelarvepositsiooni sihid kui tasakaal. Valitsus on leppinud kokku hoida järgmisel aastal valitsussektori eelarve ülejäägis 0,6 protsendiga SKPst, aastateks 2017 ja 2018 on kavas ülejääk 0,2 protsenti SKPst ja 2019. aastal taas ülejääk 0,6 protsenti SKPst, selgitas Säälik.